Kurbus

Eile ei suutnud ma uinuda..
Olin küll väga väsinud, aga magama ei jäänud.
Nii kurb oli olla ja pisarad voolasid mu padjale..
Eile pandi magama meie kauaaegne pereliige ema kodus kiisu nimega Scarlet, kuna tal oli juba kaugele arenenud vähkkasvaja, nii kurb ja kahju oli mul temast...

Kummitas veel lugu tüdrukust, kes oli alles 3kuu vanune ja üks päev lihtsalt ei ärganud.
Siiani, kui mõtlen, siis on kohe nutt kurgus.
Terve öö käisin ja kuulasin poja hingamist..
Vahest emad on mures ja närvilised kuna on magamata ja laps nutab ega uinu.
Minulgi on seda ette tulnud, tahad, et laps oleks välja puhanud ja magaks natukenegi.
Aga pärast sellist lugu, mõtled, et enne las olla laps jorin ja lepiks vaid süles uinakuga, kui midagi sellist peaks üks ema ja isa kogema...niii kurb....


Vaata ema, olen tuul - mängin Sinu juustes.
Sosistan Sul kõrva tasa : ´´Olen Sinu juures.´´
Vaata ema, olen kuu - öösel Sind ma paitan.
Naeratus on Sinu suul, unenäos Sind aitan.

Vaata ema, olen päike - Sinu silmis säran.
Näen seal hulga pisaraid, pühi need nüüd ära.
Vaata ema, olen lumi - nõnda külm ja valge.
Akna taha teen Sul kohe hästi mitu hange.

Vaata ema, olen vihm - märjaks teen Su põsed.
Kui vaid saaks, siis uhuks ära kõik Su suured mured.
Vaata ema, olen siin, Sinu südames ja hinges.
Olen Sinu lähedal - SINU VÄIKE INGEL.